Nime kohta Virve
Virve on nimi, milles on liikumist ja elu – nagu õrn tuulepuhang läbi pajuokste või kevadine oja, mis on just lumesulamise tõttu veidi kiirem ja rõõmsam kui muidu. Seda nime kuuldes tekib silme ette midagi heledat ja loomulikku, midagi, mis ei ole kunstlik ega pingutatud. Virve ei proovi olla midagi, mis ta ei ole – ta on ise ja see on täiesti piisav. Selles nimes on eestlaslik hingus: tagasihoidlikkus, mis ei ole nõrkus, vaid valik; lihtsus, mis ei ole vaesus, vaid tarkus. Virve kannab endas looduse rütme – ta teab, millal on aeg tegutseda ja millal aeg puhata. Tüdruk, kes selle nime saab, kasvab naiseks, kes oskab leida ilu argipäevas, kes ei oota erilist hetke, et õnnelik olla. Virve on nimi, mis meenutab, et kaunis ja lihtne võivad olla üks ja sama asi.
