Nime kohta Sibülle
Sibülle on nimi, mis ei pelga olla erinev. Tema kirjapilt on harjumatu, tema hääldus nõuab hetkeks peatumist – ja just see peatumine on tema jõud. Sibülle ei ole nimi massidele; ta on nimi inimesele, kellel on oma nägu, oma hääl, oma maailm.
Antiikajast pärit kujundi kaudu kannab see nimi endas midagi tarka ja üllatavat: need, kes nii kutsutakse, tunduvad teadvat veidi rohkem, nägevat veidi kaugemale kui teised. Kuid Sibülle pole ülearune ega pretensioonikas – ta on lihtsalt teadlik oma erilisusest ja kannab seda kergelt. Eestis on see nimi haruldus, mis tähendab, et Sibüllena kasvav tüdruk on tõenäoliselt ainus oma klassis – ja see annab talle ruumi olla päriselt tema ise, ilma kellegi teisega segiaetuna. Sibülle on nimi, mis küpseb aastatega: mida vanemaks, seda ilusamaks, seda enam ta oma kandjaga kokku kasvab ja teda iseloomustab. See on nimi eluks – nimi, mis ei piira, vaid avab uksi, ja mis kannab oma kandjat nii kaugele kui too ise soovib minna.
