Nime kohta Luuli
Luuli – see nimi on kui luuletus iseeneses. Pehme algus, õhuline kesk, vaikne lõpp. Eesti keele ilusaim omadus on tema võime luua sõnu, mis tunduvad juba iseenesest poeetilised, ja Luuli on selle kaunimaid näiteid.
See ei ole nimi igapäevaelust – see on nimi unistamiseks, kuid mitte põgenemiseks. Luuli on naine, kes suudab olla täielikult kohal ja samal ajal näha kaugemale kui teised. Ta on empaatiline ja intuitiivne, kuid mitte nõrk – tema tundlikkus on tema jõud, tema tähelepanek on tema superpower.
Luuli kirjutab päevikut või unistab sellest; ta kuulab muusikat silmad kinni; ta mäletab lõhnu, mida teised on ammu unustanud. Ta märkab, kui keegi tunneb end halvasti, isegi kui nad naeratavad. Ühiskonnas, kus kõik tormavad, on Luuli see, kes oskab peatuda ja märgata. See on nimi, mis sobib tüdrukule, kellest kasvab naine, kes muudab maailma mitte müra, vaid sügavuse kaudu. Luuli on nimi, mis jääb kõlama kaua pärast seda, kui kõik teised nimed on meelest läinud.
