Nime kohta Epp
Epp on lühike nagu sähvatus, aga jääb mällu nagu hea laul, mida tahad ikka ja jälle kuulata. Selles kolmes tähestaadiumis peitub üllatavalt palju: selgus, tugev eripära ja väga konkreetne eesti identiteet, mida ei saa millegagi segi ajada. Epp ei ole nimi, mis vajab pikki selgitusi ega korduvat hääldamist – ta jõuab kohale kohe, esimese korraga, ja jääb sinna.
Nimed, mis on lühikesed, on sageli kõige kauem kestvad, ja Epp on selle väite elav tõestus. Ta kõlab enesekindlalt nii lapse suupärases argimaailmas kui ka täiskasvanute ametlikes ringkondades, kus nime veenmatu lühidus muutub hoopis vooruseks. Epist saab naiste nimi, kes ei raiska sõnu, aga kelle öeldul on alati kaal ja tähendus. Vanemad, kes hindavad ökonoomset elegantsi – mitte üleliigseid silpe ega kunstlikke kirjaviise –, leiavad Epist täpselt selle, mida otsivad. Väike nimi, suur jõud, kestev väärtus. Epp on tõestus, et lühidus on voorus. Epp on tõestus, et lühidus on voorus. Epp on tõestus, et lühidus on voorus.
